Kuidas diagnoosida eesnäärmevähki?

PSA-test

PSA test ei ole usaldusväärne vähi näitaja ja seetõttu on selle kasutamine eesnäärmevähi diagnoosimisel vaieldav.

Pildipanga foto. Modelliga poseeritud

Põhimõttelise tähtsuse asemel näib haiguse arengu kontrollimine. PSA (eesnäärmespetsiifiline antigeen) on valk, mida toodab eesnääre ja mis asub seemnevedelikus ning mida füsioloogilistes tingimustes leidub veres väikestes kogustes. Analüüsi korras viiakse läbi lihtne vereanalüüs PSA kontsentratsiooni mõõtmiseks veres. PSa normaalväärtuseks on 4 ng/ml (nanogrammi milliliitri kohta). Kuna PSA väärtused võivad aga vanusega või muude seisundite korral veel, mis ei pruugi olla seotud vähi esinemisega, ei tohiks selle testi tulemusi ndada absoluutsarvestuses.

Üldiselt on arstil hea tava lugeda ja ndada testitulemusi: sel viisil saab andmeid hinnata, seostades patsiendi vanuse ja muud haigusseisundiga mitteseotud seisundid. Üldiselt on patsiendil, kellel on PSA väärtused vahemikus 2 kuni 4 ng/ml, kasvaja tekkimise tõenäosus väike.

MIS ON TESTIMISE TULEMUSI MÕJUTAVAD FAKTORID?

hiljutine seemnepurse,
pärasoole digitaalne uuring,
transrektaalne ultraheli uuring,
diagnostilised protseduurid (nt tsütoskoopia),

rattasõidust või mootorrattaga sõitmisest tekkinud trauna.

KUNA PSA EI OLE HALVALOOMULISUSE OLEMASOLU VÕI PUUDUMISE MARKERIKS?

Umbes 20% biopsia abil diagnoositud eesnäärmevähist avastati "normaalse" PSA väärtusega patsientidel. Ebaselgetel, kuid mitte patoloogilistel põhjustel võivad PSA tasemetes toimuda väikesed muutused.
PSA väärtused võivad suureneda isegi prostatiidi või eesnäärme healoomulise hüpertroofia korral.
Ebaselgetel, kuid mitte patoloogilistel põhjustel võivad PSA tasemetes toimuda väikesed muutused.

Seevastu meestel, keda on juba ravitud eesnäärmevähi vastu, on haiguse arengu jälgimiseks tehtud PSA test väga kasulik vahend ravi efektiivsuse hindamiseks. Pärast ravi taastub PSA tase normi piires aja jooksul, mis varieerub vastavalt saadud ravile.

Tõsidus

Kasvaja tõsidus on määratletud kahe parameetri, haiguse klassifikatsiooni ja staadiumi järgi.

KLASSIFIKATSIOON

Patoloog, kes võtab vastu biopsiaga võetud koetüki ja mis analüüsib seda mikroskoobi all, ei saa mitte ainult kindlaks teha, kas vähirakud on olemas, vaid saab määratleda ka liigituse. Klassifikatsioon ehk kasvajarakkude diferentseerumise aste on seotud kasvaja agressiivsusega ja näitab kiirust, millega koemass kipub kasvama ja levima teistesse elunditesse.

Hinne 2 kuni 4 näitab hästi diferentseerunud kasvaja kasvu ja vähest tõenäosust levida teistesse elunditesse.

Hinne 5 kuni 6 näitab mõõdukalt diferentseerunud kasvajat keskmise agressiivsusega.

Hinne 7 kuni 10 näitab agressiivset vähki, mis on halvasti diferentseerunud ja levib tõenäoliselt teistesse elunditesse.

STAADIUMI MÄÄRAMINE

Teine eesnäärmevähi hindamiseks kasutatav faktor on haiguse staadium. Staadiumi määramist kasutatakse kasvaja asukoha ja suuruse määratlemiseks. See näitab ka haiguse levimust teistesse elunditesse. Kasvajahaiguse staadiumi kirjeldamiseks kasutatakse kõigi kasvajaTypeide puhul nn TNM-süsteemi, kus täht T tähistab esmase kasvaja ulatust, täht N tähistab lümfisõlmede seotust. täht M näitab kaugete metastaaside olemasolu. TNM-tähti täiendatakse numbriga. T1 ja T2 kasvajaid nimetatakse "lokaliseeritud" kasvajateks ja T3 on "lokaalsest edasi arenenud". Kui vähk on jõudnud lümfisõlmedesse või muudesse elunditesse, nimetatakse seda kaugelearenenud või metastaatiliseks vähiks.

T- Esmane kasvaja
TX	Esmast kasvajat ei saa hinnata
T0	Esmase kasvaja tunnused puuduvad
T1	Kliiniliselt nähtamatu kasvaja ei ole käegakatsutavT1a Kasvaja juhuslik histoloogiline leid 5% või vähem resekteeritud koestT1b Kasvaja juhuslik histoloogiline leid rohkem kui 5% resekteeritud kostT1c Nõelbiopsia abil tuvastatud kasvaja (nt eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) kõrgenenud taseme tõttu)
T2	Kasvaja, mis on käegakatsutav ja piiratud eesnäärmegaT2a Kasvajaga on ühes poolsagaras või väiksemal alalT2b Kasvaja hõlmab rohkem kui poolt ühest sagarast, kuid mitte mõlemat sagaratT2c Kasvaja on mõlemas sagaras
T3	Kasvaja ulatub läbi eesnäärmekapsliT3a Kasvaja ekstrakapsulaarne pikendus (ühepoolne või kahepoolne), sealhulgas esinemine mikroskoopiline põiekese juhasT3b Kasvaja on seemnepõiekes(t)es
T4	Kasvaja on ühes asukohas või tungib külgnevatesse struktuuridesse, välja arvatud seemnepõiekestesse: välimine sulgurlihas, pärasool, tõsturlihased ja/või vaagna sein
N - piirkondlikud lümfisõlmed

Riskliklassid

Seoses kasvaja histoloogiliste tunnuste ja PSA väärtustega määratletakse ravivaliku tegemiseks riskiklassid. Klassifitseerimise, mis näitab vähirakkude diferentseerumise astet ja haiguse staadiumise, mis määrab kasvaja ulatuse kõrval on aastate jooksul muutunud üha olulisemaks pöörata tähelepanu haiguse progresseerumise riski mõistele. Riskiklassi määratlus võimaldab haiguse staadiumist lähtuvalt seostada "kasvaja ulatust" PSA ja Gleasoni klassifikatsioonidega. See määratlus on onkoloogile juhiseks kõige sobivama ravi valimisel.Lokaalsest edasi liikunud tähendab et kasvaja on levinud eesnäärmest väljapoole.

Kindlaks on tehtud erinevad riskiklassid:

madal risk,
keskmine risk,
kõrge risk.

Riskiklasside määratlus põhineb staadiumil (määratletakse TNM-süsteemi abil), klassifikatsioonil (määratletud Gleasoni skooriga) ja PSA tasemetel.

	Madal risk	Keskmine risk	Kõrge risk
Määratlus	PSA < 10 ng/mLja GS < 7ja cT1-2a	PSA 10-20 ng/mLvõi GS 7või cT2b	PSA > 20 ng/mLvõi GS > 7või cT2c	iga PSAväärtus, iga GS cT3-4 või cN+ väärtus
	Lokaliseeritud	Lokaalsest edasi liikunud

Lokaliseeritud haigus tähendab, et kasvaja piirdub eesnäärmega.